Ehitatava hoone energiatõhususarv

Termovaatluste käigus on selgunud et viilukujulise laeosaga sõjaväetelgis, mille avad on ettenähtud kujul suletud läheb 85% soojuskadudest läbi telgilae ja lamekatusega telgil on soojuskadu läbi lae 70% ning 30% läbi telgiseinakatte, millest omakorda ¾ läbi telgiseina ülakolmandikust.

Sama võib öelda korterelamu kohta, mille fassaad on soojustatud aga pööninglagi mitte. Kui mainitud korterelamu on vabaventilatsiooniga ja kui fassadisoojustusele lisaks kõik aknad uuendatud ja mingil hetkel kui kõik uksed-aknad on kinni, on soojuskadu läbi horisontaalpiirde ligilähedaselt 90% kui pööninlagi on betoonpaneelist ja juhul kui sellel puudub igasugune soojustus.
On väidetud et valesid on kolme liiki ja statistika on neist neljas - seda võib öelda laialt levinud skeemi kohta mille kohaselt keskmise õhutihedusega hoone mille seinad ja pööninlagi ON JUBA SOOJUSTAUD.

ENERGIAKULUST aasta jooksul kui arvestuslik kütteperioodi kestvus 220 päeva, sisetemperatuur hoones +22ºC ning välistemperatuur kütteperioodi jooksul -1ºC (Tallinna piirkond).

Mainitud skeemidele tuginevad ka krediidiasutustes nii laenuandjad kui ka laenuvõtjad ja selle tulemusena on pearõhk  fassaadide soojustamisel ja akende vahetamisel kuid terviklahendusest jääb üks oluline samm puudu.
Sama seis on muide ka kütteseadmete vallas- jutud sellest, kuidas ühe küttesüsteemi poolt toodetud soojus paremini majas püsib kui teise küttesüsteemi poolt toodetud. Kõikides majas püsib soojus sees sõltumata küttesüsteemist vaid sõltuvalt soojustusest.
Kui pärast hoone soojustamist hoone ekspluatatsiooni käigus ilmnevad suured soojakaod, konstruktsiooni niiskuskahjustused ning sellega kaasnev ebatervislik siseõhk on see tingitud soojustustoodete oskamatust valikust ja paigaldamisest.

Ebameeldivuste vältimiseks tasub tellijal teha koostööd firmadega kes on soojustuseriala spetsialistid ja kes tunnevad materjalide soojusjuhtivus - ja niiskusimavusnäitajaid ning nende paigaldamise ehitusfüüsikalisi tingimusi.
Eestis kulutatakse 1 m² elamispinna kütmiseks 180-270 kWh aastas m² kohta, on ka korteriühistuid kus see arv on 400-450 kWh/m2. Mistahes Scandinaaviamaal see näitaja on alati väiksem kui 150 kWh
Seetõttu Eestis on elamispindade osakaal energia kogutarbimisest 36,9%; Rootsis 22,7%; Soomes 20,4%.

Kaasaegne soojustuslahendus peab järgima Eesti Vabariigi Valitsuse määrust nr. 258, 20.detsember 2007, Ehitiste energiatõhususe miinimumnõuded, mis hakkas kehtima alates 01.01.2008.

01.01.2009 on kohustuslik kinnisasjakohane energiasertifikaat ehk energiamärgis, mille aluseks on hoone energiakulu ja selle kulu arvutamise aluseks on energiatõhususarv. Energiamärgise selle puudumisel kinnisasja ostu-müügitehing ei ole võimalik kuna notar ei võta jutule.

Sertifikaat ei ole nõutav:

Energiatõhususarv on näitaja mis saadakse hoone kogu energiakulu tavakasutuses -küte, ventilatsioon, tarbevee soojendamine, olme-energiakulu summa korrutatuna energiakandjate kaalumisteguritega.