Erialasõnastik

Absoluutne niiskus - ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee(auru) mass grammides (g/m3). Absoluutne niiskus sõltub eelkõige õhutemperatuurist: mida külmem on õhk, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi.
Adsorptsioon - vedeliku või gaasi molekulide kogunemine tahke keha pinnale molekulaarsidejõudude toimel.
Aeg - mineviku üleminek oleviku kaudu tulevikuks ja tuleviku üleminek oleviku kaudu minevikuks, samuti varasema ja hilisema eristamise alus.
Agregaatolekud - gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kuivabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Agregaatolekute muutumised on: sulamine, tahkestumine, sublimeerumine, härmatumine, aurumine ja kondenseerumine.
Akustiline resonants - keha omavõnkesageduse võrdumist helilainete sagedusega.
Arvutuslik koormus - tugevusõpetuses koormuse arvväärtus, mille konstruktor on valinud konstruktsiooni või selle elemendi tugevus- ja jäikusarvutuste aluseks.
Arvutuslik tugevus - tugevusõpetuses konstruktsioonielemendi või detaili tugevus arvutuse järgi.
Arvutusskeem - ehitustarindi lihtsustatud tasandiline või ruumiline kujutis, mille alusel tehakse dimensioonimis- või kontrollarvutusi
Aurumine - vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.
Aurustumissoojus - soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Vee puhul vabaneb ühe mooli ehk 18 grammi veeauru kondenseerumisel 2,3 MJ energiat.
Boltzmanni konstant - füüsikaline konstant, mis seob omavahel aineosakese energia ja aine temperatuuri.
Deformatsioon - laiemas mõistes keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust.
Plastilised deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu ja elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine).
Difusioon - ainete iseeneslik segunemine. Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele tänu soojusliikumisele. Difusioon toimub alati kontsentratsiooni vähenemise suunas. Vaata ka hingavus
Detailjoonis - eseme, tarindi osa, sõlme vm üksikasjalik joonis.
Dimensioonimine - tarindi ja selle üksikosade mõõtmete määramine, selle arvutamine ja
konstrueerimine.
Eelarvestamise meetodid - funktsionaaanaloogi meetod, konstruktiivanaloogi meetod, ressursikulu meetod.
Ehitis - aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitiseks nimetatakse tavaliselt teadliku ehitamise tulemust. Ehitiste hulka kuuluvad hooned ning näiteks sillad, tunnelid ja tammid. Ehitisi, mis ei ole hooned, nimetatakse rajatisteks.
Ehitise avatud brutopind - ehitise pind, mida määratakse ehitise viimistletud välispinnast mõõdetuna. Ehitise avatud brutopinna määramisel ei võeta arvesse ehitise fassaadil asuvaid kujunduslikke elemente. Ehitise avatud brutopinna piiriks on ehitise piiramata küljes konstruktsioonide välispindu ühendav mõtteline joon, kusjuures ehitise piiramata, kuid kaetud pinna korral on ehitise avatud brutopinna piiriks katuse horisontaalprojektsioon
Ehitise kasulik pind -
1)ehitise kasulik pind on ehitise kasutamise otstarvetele vastavate pindade ja nende teenindamiseks vajalike pindade summa.
2) Elamu kasulik pind on eluruumide (korterite) kasulike pindade (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, mitteeluruumide pindade ja üldkasutatavate pindade summa. Kasuliku pinna määramisel ei võeta arvesse ehitist kui tervikut teenindavate ruumide pindu, nagu näiteks trepikoja, katlamaja või tehnilise ruumi pindu.
Ehitise maht - ehitise füüsiline maht, mille määramisel ei võeta arvesse ehitisealuseid läbisõite. Hoone maapealse osa maht määratakse hoone esimese korruse piirde väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega, millele lisatakse pööningukorruse maht, kui pööningukorrusel on võimalik ruumide väljaehitus, mille kõrgus ületab 1,6 meetrit ning laius on üle 1 meetri. Täiskõrguseks on hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini. Hoone maa-aluse osa maht määratakse sokli kõrguselt tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel keldrikorruse põrandast esimese korruse puhta põrandani arvestatud kõrgusega. Rajatise maht määratakse juhul, kui see on otstarbekas ja võimalik. Ehitise maht määratakse 1 m3 täpsusega.
Ehitise suletud netopind - Hoone, välja arvatud elamu, suletud netopind on kinniste ruumide piirdekonstruktsioonide viimistletud sisepindade vaheliste pindade summa. Suletud netopinna hulka ei arvata uste, akna- või muu piirdekonstruktsiooni ava ega nishi pinda, samuti lodza pinda. Hoone suletud netopind määratakse 0,1 m2 täpsusega. Rajatisel suletud netopind puudub.
Ehitise tehnilised andmed - koosnevad ehitise ja selle osa (korteri või mitteeluruumi kui hoone osa või rajatise osa) üldistest tehnilistest andmetest ning ehitise konstruktsioonide andmetest. Ehitise tehnilised andmed on:
ehitisealune pind;
ehitise suletud netopind;
ehitise avatud brutopind;
kasutamise otstarbele vastav kasulik pind;
elamu kasulik pind; minimaalne korruste arv;
maksimaalne korruste arv;
kõrgus; pikkus; laius; maht; köetav pind; vundamendi liik;
kandekonstruktsiooni materjal;
jäigastavate ja piirdekonstruktsioonide materjal;
vahe- ja katuselagede materjal;
välisseina materjal;
katusekatte materjal;
välisviimistluse materjal;
veevarustuse liik;
pesemisvõimaluse liik;
elektri liik;
kanalisatsiooni liik;
küttesüsteemi liik;
kütte liik;
küttegaasipaigaldise liik;
küttegaasipaigaldiste arv;
tualettruumide arv;
liftide arv;
köökide arv;
kööginishide arv;
rõdude arv ja avatud netopind;
lodþade arv ja avatud netopind;
terrasside arv ja avatud netopind;
ehitise eluruumide, sealhulgas korterid, ja mitteeluruumide arv;
eluruumide pinna suurus eluruumide olemasolu korral;
elamispinna suurus eluruumide olemasolu korral;
kaitse- või ehituskeeluvööndit tekitavad andmed;
korteri tehnilised andmed;
mitteeluruumi tehnilised andmed;
rajatise osa tehnilised andmed;
muud oluliselt ehitist iseloomustavad andmed.
Ehitisealune pind - on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Ehitise ehitisealune pind määratakse 1 m2 täpsusega.
Ehitusakustika - ehitusfüüsika haru, mis tegeleb müratõrjega.
Ehituseeskiri - normdokument, mis sisaldab ehitustoimingute kirjelduse mingi tulemuse saamiseks, nt ehitiste tuleohutuse eeskiri.
Ehitusfüüsika - rakendusfüüsika haru, mis uurib ehitistega seoses olevaid füüsikalisi protsesse ja annab nende hindamise alused. Ehitusfüüsika osad on ehituslik soojusfüüsika, arhitektuurne valgustustehnika, ehitus-, arhitektuurne ja maastikuakustika (müratõrje).
Ehituskonstruktsioon- ehitustarind, ehitise kande- võipiirdetarind, mille projekteerimisel on üldjuhul tarvis teha ehitusmehaanika ja -füüsika arvutusi Põhitarindid on vardad (postid, talad, raamid, kaared, vandid), pindkandurid (plaadid, koorikud) ja massiivid. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid.
Ehituslik soojusfüüsika - ehitusfüüsika haru, mis uurib ehitusmaterjalide ja hoone piirdetarindite soojustehnilisi omadusi, neis toimuvaid soojus-, niiskus- ja õhusiirdeprotsesse ning annab hoone piirete soojustehniliste arvutuste teoreetilised alused. Ehk lihtsamalt teda huvitab piirde soojapidavus, läbipuhutavus, helipidavus ja niiskusreþiim.
Ehitusmaterjal - ehitamiseks tarvitatav loodus- või tehismaterjal. Laiemas tähenduses on ehitusmaterjali mõiste hõlmanud ka tööstuslikult toodetud ehitusdetaile (nt paneel, plokk, sillus).
Ehitusmehaanika - mehaanika haru, mis uurib ehitustarindite sisejõude ja siirdeid nii staatilise kui ka dünaamilise koormuse korral, et tagada tarindi tugevust, jäikust ja püsivust. Laiemas mõistes kuuluvad selle alla ka tugevusõpetus, elastsus- ja plastsusteooria.
Ehitusnorm - normdokument, mis sisaldab üldtunnustatud ehitusparameetrid või -parameetrite kogumid, mille täitmist või täitmatajättu saab üheselt tuvastada. Terminit kasutatakse ka ühe parameetri või parameetri kogumi kohta.
Ehitusseadus - sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse.
Ehitusstaatika - ehitusmehaanika haru, mis käsitleb staatilise koormuse mõjutarinditele ja ehitistele.

Ehitusteadus - rakendusteadus, mille eesmärk on ehitusprobleemide lahendamine.
Ehitustehnoloogia - ehitustööde meetodite, menetluste ja võtete kogum.
Energia jäävuse seadus - väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi siseenergia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga (termodünaamika esimene seadus).
Entroopia - iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda
väiksem on entroopia ja vastupidi, kasutatakse ka termodünaamika II seaduse sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus.
Ekspert - eriala asjatundja, kes hindab või lahendab eriteadmisi nõudvaid probleeme.
Ekspertiis - erialase probleemi uurimine ja lahendamine või selle kohta arvamuse avaldamine asjatundja poolt.
Elamu kasulik pind - liigid on: elamispind; abiruumide pind; lahuspind; üldkasutatav pind; mitteeluruumide pind.
Elastsusteooria - tahke keha mehaanika haru, mis käsitleb välisjõudude, temperatuurimuutuste jm mõjul kehas tekitatud elastseid deformatsioone ja pingeid.
Energia - füüsikaline suurus, mis kirjeldab millegi suutlikkust olukorda muuta. Energia on keha või jõu võime teha tööd.
Energiakadu - Jõu jõuallikast jõutarbijani liikumise vältel kulunud ning jõutarbijate poolt sooritatava töö käigus kui ka selle töö tulemusega koos väljuv sihipäraselt rakendumata jõud. Energiakadu väljendatakse sõltuvalt vajadusest KW/h/24 h, KW/h/aasta või näiteks KW/h/m2 kohta. Elamu soojuskadu kuulub elamu kõikide energiakadude summasse aga soojuskadu ei ole elamu energiakadude summa.
Energia miinimumi printsiip - väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada ning minna minimaalse energiaga olekusse.
Energiatõhususarv - näitaja mis saadakse hoone kogu energiakulu tavakasutuses -küte, ventilatsioon, tarbevee soojendamine, olme-energiakulu summa korrutatuna energiakandjate kaalumisteguritega.
Erikaal - suhteline tihedus vee tiheduse suhtes. Et vee tihedus on 1 g/cm³, ei ole numbriliselt vahet, kas kasutada tiheduse väljenduseks absoluutset tihedust või suhtelist tihedust ehk erikaalu.
Erisoojus - soojushulk mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Nii koolifüüsikas kui ka mujal kasutatakse erisoojust tüüpiliselt mitmesuguste soojusbilansi ülesannete lahendamisel. Erisoojusega sarnane, kuid sellest veidi üldisem mõiste on soojusmahtuvus.
Erisurve - näitab tugevusõpetuses pinnaühikule toimivat jõudu.
Eskiis - põhimõttelist lahendust kujutav visand
Evaporatsioon - aurumine kannab energiat üle vedeliku gaasiliseks muutumise teel. Füüsikaliselt on see üks konvektsiooni mooduseid.
Füüsiline vananemine - ehitise põhitarindite tugevuse, töökindluse ja agressiivsetele mõjudele vastupanu järkjärguline kahanemine
Garantiikestus - lõpetatud töö tellija poolt vastuvõtmise päevast loetav, lepingus näidatud ajavahemik, mille kestel töövõtja vastutab oma tehtud töö eest.
Hea ehitustava - ehitiste püstitamine, muutmine ja korrashoid nii, et need oleksid lahenduselt ja teostuselt heal tasemel, tagaksid kasutajate heaolu ning sobiksid keskkonda.
Hingavus- Piirde, nagu näiteks seina hingavuse all mõistetakse toaõhu puhastumist läbi seina. Seina kaudu toimuv difusioon võimaldab õhu puhastumist nii et siseõhust eralduvad nii väljahingatud kui ka muud reogaasid ja veeaur ning välisõhust tuleb asemele hapnikku. Difusioonivoolu põhjuseks on gaaside osasurvete vahe kahel pool seina ja see on tavalisest tuulesurvest oluliselt tugevam. Juba 1 gramm veeauru kuupmeetri kohta tekitab õhus veeauru osarõhu 133 Pascalit. Et tuul suudaks anda samasugust survet peaks tuul puhuma 14,4 m/s. Elav difusioon läbi seina on põhjus miks toaõhk urbsest materjalist ehitatud ja hingava materjaliga soojustatud hoones on värske, puhtam ja kuivem kui umbse materjaliga soojustatud hoones. Tervisliku õhu tagamiseks peab kogu õhk ruumis vahetuma kahe tunni jooksul. Kõrvaldamist vajavaid gaase on tarvitatud õhus ainult mõni liiter kuupmeetri kohta ja nende väljadifuusimisega kaotsiläinud soojus on tähtsusetu.
Härmatumine - gaasi muutumine tahkeks aineks, ilma veeks muutumata.
Hüdroisolatsioon - takistab vee ja niiskuse edasipääsu.
Iganemine - moraalne vananemine, vastuolu tekkimine ehitisele esitatavate muutunud
nõuete ja senise lahenduse vahel.
Isoleerimistööd - tööd ehituskonstruktsioonide, hoonete ja seadmete kaitsmiseks välismõjude eest või nende kasutusomaduste ja -tingimuste parandamiseks. Isoleerimistöid tehakse ehitiste kaitsmiseks sissetungiva pinnasvee või agressiivsete vedelike vastu. Samuti eriehitiste(nt basseinid, mahutid) vedelikukindluse tagamiseks(hüdroisolatsioon), hooneist või seadmeist väliskeskkonda või vastupidi suunduva soojusvoo vähendamiseks(soojusisolatsioon) ning seadmetes ja ehituskonstruktsioonides levivate õhu- ja löögihelide tõkestamiseks (heliisolatsioon).
Isoleermaterjal - isolatsioonina või isolatsiooni valmistamiseks kasutatav materjal.
Jäikus - keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele. Absoluutselt jäik keha ei deformeeru kuitahes suure jõu korral (reaalselt sellist keha ei esine). Väga elastne keha deformeerub väikse jõu korral palju. Jäikuse pöördsuurust kutsutakse järeleandvuseks. Mõnedel masinaelementidel on jäikus nende mõõtmete kindlaksmääramisel põhiliseks kriteeriumiks. Läbipaindeid, pöördenurki ja muid jäikuse parameetreid arvutatakse tugevusõpetuse valemitega.
Jäätumise intensiivs - mõõdetakse mingis ajavahemikus tekkiva ladestuse paksusega. Harilikult mõõdetakse seda mm-tes 1 minuti jooksul.
Nõrk jäätumine kuni 0,5 mm 1 minutis
Mõõdukas jäätumine kuni 1,0 mm 1 minutis
Tugev jäätumine üle 1,0 mm 1 minutis
Tegelikkuses võib jäätumise intensiivsus ulatuda 5-6 mm minutis.
Kaal - vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon.
Kaalumistegur - energiatõhususarvu osategur. Puit, puidupõhised ja teised.
taastuvtoormel põhinevad kütused - 0,75
kaugküte - 0,9
kütteõlid ja vedelgaas - 1
maagaas - 1
kivisüsi jt tahked fossiilkütused - 1
turvas ja turbabrikett - 1
elekter - 1,5
Kaetud tööde akt - õigusaktidele vastav dokument, mille ehitaja koostab iga konstruktsiooni või ehitise osa kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks. Kaetud tööde nimekiri tuleks koostada projekti seletuskirjas. Omaniku ehitusjärelevalve teostajal on õigus nõuda selle täiendamist.
Kapillaarsus - vedelikutaseme muutumine peenikestes torudes (kapillaarides). Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru, mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari.
Karkass - hoone kandekonstruktsioon. Karkass annab hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhielementideks on sambad ja neile toetuvad talad. Täieliku karkassiga hoonetes on sise- ja välisseinad vabastatud koormusest. Sellisel juhul on välisseinte eesmärgiks soojapidamine ja oma raskuse kandmine, siseseinte eesmärk on tube eraldada.
Kastepunkt - temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma , et temas sisalduv veeaur muutuks küllastunuks auruks. Edasisel temperatuuri alanemisel hakkab vesi õhust udu, kaste või härmatisena välja sadenema. Õhu temperatuuri alandamist allapoole kastepunkti rakendatakse koditsioneerimisel õhu kuivatamiseks. Kastepunkti saab määrata kondensatsioonhügromeetriga.
Kasutustemperatuur - materjali kasutamiseks ettenähtud kõrgema ja madalama temperatuuride vahemik.
Katkevenivus - ilma ühikuta suurus mida väljendatakse protsentides ja mis näitab kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist. Terastel on katkevenivus 7...24%
Kestustugevus - pinge, mis teatud temperatuuri juures viib kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul katsekeha purunemiseni.
Keemine - aurustumine kindlal temperatuuril ehk keemistemperatuuril. Keemine esineb siis, kui vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseke välisõhu rõhuga.
Kiirus - suurus mis näitab toimuvat muutust ajaühikus.
Kogupind - korteri või mitteeluruumi kogupind on korteri või mitteeluruumi kasutamise otstarbele vastavate kasulike pindade ning rõdude, lodþade ja terrasside avatud netopindade summa. Rõdu, loþda ja terrassi avatud netopind on vastavalt kas kaetud või katmata rõdu, lodþa või terrassi pind, mis on osaliselt või kogu ulatuses konstruktsiooniga piiratud või piiramata.
Kondenseerumine - gaasi üleminek vedelasse olekusse, millega kaasneb energia vabanemine. Kondenseerumine on aurustumise pöördprotsess. Kondenseerumie käigus vabaneb soojushulk, mis on võrdne aurustumiseks vajaliku soojushulgaga. Ehk teisisõnu - kui mingi gaas viia olekusse kus ta kondenseerub ehk muutub vedelaks, siis vabaneb sealt sama energiahulk mis oli vaja selle koguse aine aurustamiseks.
Konduktsioon - soojuse otsene ära andmine toimub kahe vahetus kontaktis oleva objekti vahel, kus külmem võtab soojemast energiat ära.
Konstruktsioon - ehitise kande- või piirdetarind, mille projekteerimisel on üldjuhul tarvis ehitusmehhaanika arvutusi. Põhielemendid on postid, talad, raamid, kaared, vandid, pindkandurid ja massiivid. Ehitise konstruktsioonideks on: kande- ja jäigastavad konstruktsioonid, sealhulgas vundament, vahe- ja katuselaed; piirdekonstruktsioonid, sealhulgas välissein ja katus. Ehitise konstruktsioonide andmeteks on konstruktsiooni liigi ja materjali andmed.
Konvektsioon - soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu.
Koormusliigitegur - tegur tugevusõpetusest, mis arvestab väsimuspiiride erinevusi vahelduval tõmbel, survel, pöörleval paindel, vahelduval väändel.
Kulumine - mõiste triboloogiast, mis tähendab hõõrdumisega kaasnevat tahke keha pinna järkjärgulist purunemist ja sealt materjali eraldumist või pinna jäävdeformatsioonina ilmnevat keha mõõtmete järkjärgulise muutumise protsessi. Kulumise tagajärjel tekib kulum, mida iseloomustatakse sobivais pikkus-, massi- või mahuühikutes. Kulumise kulgemist iseloomustatakse kulumiskiiruse ja kulumisintensiivsusega.
Köetav pind - hoone köetavaks pinnaks loetakse ruumide pinda, mille õhu temperatuur kütteperioodil oluliselt ei reageeri välisõhu temperatuuri muutustele.
Küllastunud aur - nimetatakse auru kui ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide.
Külmasild - konstruktsiooni osa, mis on konstruktsiooni ümbritsevatest materjalidest oluliselt parem soojajuht.
Kütteväärtus - teatud hulga kütuse täielikul ärapõlemisel eralduv soojushulk.
Lambda- vt soojusjuhtivustegur
Lamekatus - lamekatuse all mõeldakse katust, mille kalle on väiksem kui 5% ja mille katusekatteks on rullmaterjalidest hüdroisolatsioonikiht. Lamekatustena käsitletakse ka muutuva kaldega rullmaterjalidest kattega katuseid, kus kalle võib olla 0°...90° (kuplid, saagkatused jne.)
Leektemperatuur - õli või muu põlevvedeliku kuumutamisel madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eraldunud aurude ja õhu segunemisel tekib kokkupuutel lahtise leegiga plahvatus. Leektemperatuuri saavutamisel vedelik ise veel ei sütti.
Leping - projekti osapoolte vaheline kirjalik lubaduste kogu või kokkulepe. Muudab kehtetuks kõik eelnevate läbirääkimiste või kokkulepete (nii kirjalike kui ka suuliste) tulemused, kui lepingus pole kokku lepitud teisiti.
Lepingumuudatused - pärast lepingu allakirjutamist lepingus tehtavad parandused ja täiendused.
Lepinguhind - tööde ja teenuste koguhind, mis tuleb vastavalt lepingule tasuda töövõtjale.
Lepingukestus - ajavahemik lepingu allakirjutamise päevast lepingu (normaalse või ennetähtaegse) lõpetamise päevani.
Loodusidentne-müügimeeste poolt sulepeast väljaimetud termin, nonsenss.
Maht - ehitise maht on ehitise füüsiline maht, mille määramisel ei võeta arvesse ehitisealuseid läbisõite. Hoone maapealse osa maht määratakse hoone esimese korruse piirde väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega, millele lisatakse pööningukorruse maht, kui pööningukorrusel on võimalik ruumide väljaehitus, mille kõrgus ületab 1,6 meetrit ning laius on üle 1 meetri. Hoone maa-aluse osa maht määratakse sokli kõrguselt tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel keldrikorruse põrandast esimese korruse puhta põrandani arvestatud kõrgusega.
Mastaabitegur - tegur väsimusarvutustes, mis arvestab ristlõike mõõtmete mõju väsimuspiirile.
Materjal - pidev keskkond, mis täidab keha ruumala.
Mineraalvill - kivivill, klaasvill.
Meeter - SI põhiühikute hulka kuuluv pikkusühik. Meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi jooksul.
Mõõtmine - mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Tänapäeval kasutatakse rahvusvahelist mõõtühikute SI-süsteemi. Peale põhiühikute on kasutusel veel kordsed ühikud.
Märgamine - märgamisel valgub vedelikutilk aluspinnal laiali, mittemärgamisel võtab tilk kera kuju.
Müra - heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu.
Normaalrõhk - õhurõhk 101325 Pa. Sageli kasutatakse normaalrõhu ligikaudset väärtust 100 000 Pa ehk 100 kPa.
Ohtlik punkt - tugevusõpetuses konstruktsioonielemendi punkt, milles tekivad suurimad pinged. Ohtlikus punktis arvutatud pinget nimetatakse arvutuspingeks.
Olekuvõrrand - termodünaamikas nimetatakse seost aine absoluutse temperatuuri (T), rõhu (p) ja ruumala (V) vahel.
Paljutsükliline väsimus - tugevusõpetuses detaili väsimus, mis on tingitud peamiselt korduvdeformatsioonidest elastsuspiirkonnas.
Piiratud väsimuspiir - näitab tugevusõpetuses suurimat pinget, mida materjal talub purunemata etteantud baasarvust väiksema arvu pingetsüklite vältel.
Pikkus - füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid.
Pindala - füüsikas on pindala füüsikaline suurus, mille mõõtühik SI-süsteemis on ruutmeeter, matemaatikas pindala mõiste laiendatakse kahemõõtmelistele pindadele kolmemõõtmelises ruumis.Elementaargeomeetrias on mitmesuguste kujundite pindala arvutamiseks pindalavalemid. Keerukate kujundite pindala arvutamiseks kasutatakse integraalarvutust.
Pindkandur - kandvale konstruktsioonile toetuvad osad.
Pindpinevus - nähtus, mille tulemusena vedeliku pind omandab minimaalse võimaliku suuruse. Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks. See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis.
Protsess - olemi (entity) looduslikult, sotsiaalselt või tehislikult toimuv ajas muutuvate seisundite jada. Seisundi muutusi iseloomustavad olemi omaduste, tunnuste ja omistuste (atribuutide) muutused.Protsessid võivad olla nähtavad-nähtamatud, tuntavad-tundmatud. Mõningaid äratuntavaid (identifitseeritavaid) protsesse saab jälgida. Mõningaid jälgitavaid protsesse saab mõjutada. Mõningaid jälgitavaid protsesse saab ka juhtida. Emergentne on protsess, mis pole oma keerukuse või ulatuse tõttu täielikult hõlmatav. Näiteks inimese areng sotsiaalses tähenduses on praeguste teadmiste valguses emergentne protsess. Protsesse liigitatakse ja uuritakse mitmeti sh valdkondlikult: keemilised, füüsikalised, bioloogilised, ajaloolised, sotsiaalsed, jne. Protsesside täielikku taksonoomiat pole võimalik koostada.
Puitkiudvill - vt tselluvill.
Purunemine - materjali võimetus koormuse all vastu panna purunemisele ja plastsetele deformatsioonidele. Vastavalt purustavatele pinedele nimetatakse purunemisviisi järgnevalt:nihkepinede puhul- nihkemurruks, tõmbepinede puhul- lahkmurruks ja nende koosesinemisel- segamurruks.
Põhjus(likkus)-nähtustevaheline paratamatu seos, kus üks neist nähtustest nimetatakse põhjuseks) tingib teist (nim. tagajärjeks). Eristatakse täielikku põhjust ja spetsiifilist põhjust. Täielik põhjus on kõigi nende asjaolude koguhulk, mille olemasolu puhul paratamatult saabub tagajärg. Spetsiifiline põhjus on rea niisuguste asjaolude koguhulk, millede ilmumine toob kaasa tagajärje ilmumise, ent seejuures on ka palju teisi asjaolusid, mis antud situatsioonis olid juba olemas enne tagajärje saabumist ja mis on põhjuse toime tingimuseks.
Põikdeformatsioonitegur - tegur tugevusõpetuses, mis iseloomustab materjali kalduvust deformeeruda põiksuunas.
Pööning - katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum.
Pööningukorrus, katusekorrus - katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbelised ruumid.
Püsivus - ehitise võime vastu panna jõududele, mis püüavad teda püsiasendist välja viia.
Rajatis - (alus)pinnasega püsivalt (kohtkindlalt) ühendatud ehitis, mis ei ole hoone (nt tee, tänav, kanal, pais, raudtee, sild, staadion, mast, välistorustik, tunnel, heakorrastus, inimtegevuse tulemusena valminud haljastus).
Rekonstrueerimine -
a) ehitise, ka ansambli või asumi ümberehitamine selle ajakohastamise, otstarbe muutmise või tehnoloogilise täiustamise eesmärgil;
b) oletuslik (mitte autentsusel põhinev) taastamine.
Remont (seni kapitaalremont) - ehitustööd iganenud või lagunenud ehitustarindite taastamiseks või uuendamiseks.
Renoveerimine, uuendamine - üldisem termin restaureerimise, rekonstrueerimise ja remondi tähenduses.
Restaureerimine, ennistamine - ehitise või arhitektuuriansambli teatud aegse kuju (ja funktsiooni) täpne taastamine.
Revaloriseerimine, taasvääristamine - ehitise, ansambli, ajaloolise linnaosa varjatud või minetatud ehituskunstilise väärtuse taastamine (väärtust vähendavate elementide kõrvaldamise ning väärtuslike elementide esiletoomise teel).
Revitaliseerimine, taaselustamine - ehitise, ansambli või ajaloolise linnaosa funktsionaalne taastamine.
Saepuru - ökoloogiline kuid ebaefektiivne soojustuseks kasutatav materjal. Seinte soojustamisel on probleemiks külmasilla teke raskuse tõttu toimuva ulatusliku vajumise tõttu ja ebapiisav soojusjuhtivustegur. Näiteks horisontaalpinnal peab 30 cm villaga võrdse soojusülekandekoefitsendi saavutamiseks saepurukihi paksus olema 80 cm. Imeb niiskust aeglaselt kuid palju-kuni 14 l vett 1m3 kohta ja kütteperioodil loovutab horisontaalpinnal niiskust sama aeglaselt ja kütteperioodide vahelisel ajal veelgi aeglasemalt.
Saneerimine, tervistamine - asula, selle osa või hoone sanitaarolude parandamine (nt tänavate laiendamine, haljasalade rajamine, hoonete varustamine tehnoseadmetega).
Sanitaarremont , hooldusremont (seni sanitaarremont) - perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise (ekspluatatsiooni) tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks.
Soojapidavustegur - füüsikas tundmatu mõiste, kokkumiksitud soojusjuhtivustegurist ja soojusülekandekoefitsendist. Vastavalt sõnamoodustise kasutaja suvale pakutakse tähiseks nii lambdat kui u-arvu.
Soojus - siseenergia hulk mida soojem keha annab külmemale üle soojusvahetuse käigus.
Soojushulk - füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka.
Soojusjuhtivus - termilise energia ehk soojusenergia spontaanne kandumine kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme. Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides.
Soojusjuhtivuskoefitsent-füüsikas tundmatu mõiste, järjekordne pudru ja kapsas. On olemas soojusjuhtivustegur mille koefitsent on lambda ja on olemas soojusülekandekoefitsent mille tähis on u.
Soojusjuhtivustegur - koefitsient λ (lambda), mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks, on suurus, mis iseloomustab materjali soojusjuhtivust. See väljendab soojushulka (W ), mis läbib 1 m paksuse ja 1 m² suuruse materjali kihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 kraad. See on numbriline suurus, mille mõõtühikuks on W/mK ning mis näitab materjali soojusisolatsioonivõimet. Mida väiksem on soojusjuhtivustegur, seda paremini materjal soojust isoleerib.
Soojusülekandekoefitsient - Soojusülekandekoefitsiendiga U (ühik W/m²K ) iseloomustatakse piirdetarindi soojajuhtivust. U-väärtus näitab, kui suur soojushulk (W ) läbib 1 m² suuruse piirdetarindi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 kraad. Mida väiksem on soojusülekandekoefitsient, seda paremini sein soojust isoleerib.
Soojuskadu - soojushulk mida mingi soojusliku protsessi korral ei õnnestu sihipäraselt kasutada. (Füüsikas sellist mõistet kui soojakadu ei kasutata) Ehituslikus mõttes soojuskadu näitab, kui palju majja antavast soojusest läheb väliskeskkonda ilma, et see kutsuks esile maja sisetemperatuuri tõusu. Kuigi lõppkokkuvõtteks läheb kogu majja üleantav soojus väliskeskkonda, on osa sellest kõrge entroopiaga ruume soojendanu, seega soojuskadu tähendab aga madala entroopiaga (kõrgematemperatuurilise) soojuse lekkimist, st. lekib soojus, mis pole suutnud veel maja siseruume soojendada.
Soojuskiirguseks - soojusülekanne kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu.
Soojusmahtuvus - soojushulk mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvust võib väljendada ka ühikulise ainekoguse kohta, olgu selleks siis mass, ainehulk vms. Soojusmahtuvust moolides väljendatud ainehulga kohta nimetatakse ka moolsoojuseks. Soojusmahtuvust massiühiku kohta nimetatakse ka erisoojuseks. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust (mida võib määratleda nt. temperatuuri ja rõhu kaudu) kui ka termodünaamilisest protsessist, milles aine osaleb. Soojusmahtuvust, mida mõõdetakse konstantse rõhu tingimustes, nimetatakse isobaariliseks soojusmahtuvuseks (Cp). Soojusmahtuvust, mida mõõdetakse konstantse ruumala tingimustes, nimetatakse isokooriliseks soojusmahtuvuseks (CV).
Soojusvahetus - energiaülekanne ühelt kehalt teisele, ilma seejuures tööd tegemata. Soojusvahetus esineb erineva temperatuuriga kehade vahel. Soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale.
Soojusülekanne - siseenergia levimine soojemalt kehalt või kehaosaltkülmemale, mis kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad võrdseks. Sel juhul öeldakse, et on saabunud termodünaamiline tasakaal.
Sublimeerumine - sublimatsioon on tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. Protsessi käigus neeldub energia.
Sulamine - aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad. Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonile
Sulamissoojus - konstant, mis näitab aine sulatamiseks kuluvat või tahkumisel eralduvat energia hulka. Näiteks jää sulamissoojus on 330 000 J/kg ehk ühe kg jää sulatamiseks kulub 330 000 dþauli energiat
Sulamistemperatuur - sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Sulamise või tahkumise käigus aine temperatuur ei muutu. Energia kulub kas olemasolevate sidemete lõhkumisele või vabaneb uute tekkimisel. Soojuse mis faasimuutuse käigus eraldub või neeldub on latentne soojus.
Suletud süsteem - kehade kogum millel puudub soojusülekanne ümbritseva keskkonnaga.
Tahkumine - aine faasi muutumise protsess, mille puhul vedelik muutub tahkiseks. Tahkumine on sulamise vastandprotsess.
Tasuvusaeg - aeg, mille jooksul tehtud kulutused end tasuvad.
Temperatuur - iseloomustab molekulide keskmist kineetilist energiat. Tavaelus mõõdetakse temperatuuri Celsiuse skaalas (ühik 1 °C) , teaduses Kelvini skaalas (ühik 1 K), kusjuures 1 °C = 1 K. Skaalade erinevus seisneb nullpunkti valikus: 0 °C = 273 K.
Temperatuuritegur - tugevusõpetuses tegur, mis arvestab väsimustugevuse langust kõrgetel temperatuuridel ja madalatel temperatuuridel.
Termodünaamika - füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. Termodünaamikas on kesksel kohal soojusnähtused ja nendega seonduvad mõisted (soojushulk, temperatuur, entroopia, soojusmahtuvus jne). Termodünaamikat ei huvita aine mikroskoopiliste osiste (aatomid, molekulid) liikumise seaduspärasused. Viimastega tegeleb statistiline mehaanika, mis annab termodünaamika empiirilistele seadustele teoreetilise põhjenduse.
Termodünaamika esimene printsiip - väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. Sellist sõnastust tuntakse energia jäävuse seadusena.
Termodünaamika teine printsiip - väidab, et soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale.
Tihedus - füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Aine tihedus sõltub üldiselt rõhust ja temperatuurist. Gaasiliste ainete korral on see sõltuvus väga tugev: tihedus on ligilähedaselt võrdeline rõhuga ning pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga. Kondensaine (tahkised, vedelikud) korral on see sõltuvus suhteliselt nõrk. Väikeste rõhu- ja temperatuurimuutuste vahemikus võib iga aine tiheduse suhtelise muutuse lugeda lineaarseks funktsiooniks rõhust ja temperatuurist. Ruumpaisumistegur on reeglina positiivne, kuid sellele seaduspärasusele leidub ka erandeid. Näiteks vee tihedus kasvab temperatuurivahemikus 0°C. kuni 4°C.
Tselluvatt - õigem nimetus tselluvillale.
Tselluvill - peamiselt makulatuurist valmistatud purujas soojustusmaterjal kuhu on lisatud keemilisi ühendeid saavutamaks toote tulepüsivusklass B ja vastupanuvõime bioloogilistele mõjudele. Keemiasisalduse tõttu on tselluvilla eeliseks tema poolt tekitatav ebasoodne keskkond närilistele. Erikaal kõigub sõltuvalt valmistajast 30-45 kg/m3 horisontaalpinnal kus vajumisprotsent varieerub tootjast sõltuvalt 15-25%. Märgpaigaldusel seina kuivamisaeg 1-2 kütteperioodi ja korrektse paigalduse korral jääb vajumine seinas 1% piiridesse (2,6m kõrguses seinas vajumine 2,6 cm mis on piisav külmasild ja seetõttu peab konstruktsiooniliselt võimaldama hilisema lisapaigalduse). Kuiv tselluvill on suure niiskusmahtuvusega ja see aitab materjalil üle elada lühiajalisi kõrgendatud niiskuskoormusi.
Tugevus - materjali võime koormuse all vastu panna purunemisele ja plastsetele deformatsioonidele. Tugevuse liigid on mahuline tugevus ja pindtugevus.
Tõmbetugevus - tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurimat pinget, mille korral katsekeha veel ei purune.
Termiline väsimus - tugevusõpetuses materjali väsimus paljukordsete kuumutus- jahutustsüklite vältel. Detail, mis töötab olukorras, kus temperatuur muutub suurtes piirides võib puruneda termilise väsimuse tõttu.
Tugevusõpetus - rakendusmehaanika haru, mis käsitleb lihtsustatult tahkete kehade tugevust, deformatsioone ja stabiilsust.
Tulekindlus - ehitise vastupanuvõime tulele ja kõrgele temperatuurile.
Täiskõrgus - on hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini.
Töökindlus - ehitise tarindite häireteta tööd iseloomustav kvaliteet.
Töökirjeldus - tööd, meetodit, kasutatavaid materjale ja tooteid ning järgitavaid standardeid sisaldav osa töökirjes.
U-arv - vt soojusülekandekoefitsient
Vaibuvus - materjali omadus, mis võimaldab muutumatus deformatsiooniseisundis pinge(tel) ajas väheneda.
Veeauru difusioon -Difusiooni teel liigub niiskus kõrgemast veeaurusisaldusest madalamasse st. et Eesti kliimas valdavalt siseruumidest väljapoole. Niiskuse liikumine läbi piirde pole probleem iseeneses. Probleemid tekivad, kui veeaur hakkab kondenseeruma või niiskussisaldus seinas tõuseb kriitilise tasemeni. Kriitiline on selline niiskussisaldus, mis muudab juba oluliselt materjali omadusi (soojajuhtivust, tugevus), viib nende lagunemiseni (rooste, mädanik) või loob soodsad tingimused hallituse tekkeks. Liigniiskus võib tekkida ka raskendatud väljakuivamisega kohtadesse; kondenseerunud veeaur võib probleeme tekitada ka jäätudes.
Ventilatsioon - õhuvahetus tervisliku õhu tagamiseks, selleks peab kogu õhk ruumis vahetuma kahe tunni jooksul. Põhiventilatsiooniks piisab õhuvahetusest 0,2 liitrit/sekundis ruutmeetri kohta. Inimestest erituvate saasteainete eemaldamiseks vajalik õhuhulk on lisaks sellele umbes 7 l/s inimese kohta. Loomulik ventilatsioon toimib kuna siseõhk on välisõhust soojem ja kergem, tõuseb see tuulutuslõõre pidi ülespoole ja läheb tuulutusavast välja. Läbi seina tuleb asemele välisõhk kui maja pole tänapäevaste umbsete materjalidega õhutihedaks ehitatud. Kui hoone õhuvahetus on organiseeritud suunalt ja koguseliselt, on tegemist sundventilatsiooniga. Mehaaniline ventilatsioon ehk sundventilatsioon on ruumide ventileerimine ventilaatorite abil.
Vibratsioon - väikese amplituudiga mehaaniline võnkumine. Üldvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üle seisvale, istuvale või lamavale inimesele toetuspindade kaudu. Püsiv vibratsioon on vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus mõõtmise perioodi vältel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB . Muutuv vibratsioon on vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui 2 korda ehk 6 dB.
Väsimus - materjali tugevuse vähenemine kestvalt mõjuva vahelduva koormuse tõttu.
Väsimuspiir - tugevusõpetuses suurim pinge, mida materjal talub purunemata kuitahes paljude tsüklite vältel.
Õhuniiskus- õhus sisalduvat veeauru nimetatakse õhuniiskuseks. Suhtelise õhuniiskuse soovituslikuks alampiiriks on määratletud 25% ja ülempiiriks 60%. Ülempiiri aluseks on lähtumine püsivate biokahjustuste ehk ennekõike hallituse riskist.
Ülekandenähtused - mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise (näiteks mass, energia, impulss). Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu.