Klaasvill ja kivivill

KLAASVILL on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmeist, kvartsliivast, soodast ja lubjakivist. Kiud on omavahel seotud sideainega. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Isoveri villtoodete soojusjuhtivustegur on 0,029 - 0,046 W/mK (seisva õhu soojusjuhtivustegur on 0,026 W/mK). Klaasvilla tootmine ja kasutamine ei kahjusta tervist-Eestis vanemale põlvkonnale tuntud tervist kahjustanud ja paigaldamisel torkinud klaasvill on ajaloo prügikastis koos teiste vene ajal Läänest kopeeritud tehnoloogia abil toodetud nõukogude saavutustega. Klaasvill koosneb kuni 80% ulatuses ringlusest hangitud klaasist, klaasipuru suunatakse tootmisprotsessi kus klaasvill valmib sulaklaasi juhtimise teel kiiresti pöörlevasse trumlisse, kust väljuvad peened klaasijoad. Gaasileegis kuumutades venitatakse klaasikiired veelgi pikemaks ning peenemaks, juuspeente klaaskiude koos hoidmiseks lisatakse sideainet.

Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse, kuna kuulub kõige kõrgemasse tulekindluse klassi. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised.

Isoveri puistevillal KV-050 lambda on 0,046 ja InsulSafel 0,040-0,042 (sõltuvalt kontroll-laborist)-seega parim tuntud hingav soojustusmaterjal. Isover InsulSafe on 2008 suvest uus toode Eesti turul, Rootsis valmistatud lumivalge vill mille tolmavus on nullilähedane ja samuti nahaärrituse tekkimise võimalus villa käsitlemisel või kokkupuutumisel on praktiliselt olematu. Tänu kergele kaalule on 23 kg/m3 kaaluva KV-050 vajumine 5% ja 16 kg/m3 kaaluva InsulSafe vajumine veelgi väiksem.

Soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur saadakse laboratoorsel katsel, kus jälgitakse soojaläbivust 1m pika, 1m laia ja 1m kõrge materjalikoguse läbi.
Lisaks kergele kaalule on klaasvillade eeliseks et näiteks kui katuseluugi lahtiununemise korral sisse pääsev niiskus jääb klaasvillal pealiskihtidesse, kui kivivillades niiskus valgub alumistesse kihtidesse nii et pealispind jääb kuivaks. (vt Urve Kallavus, Tallinna tehnikaülikooli ehitusmaterjaliteadlane) Igaüks võib huvi korral testi ise teha asetades mistahes kivivillatüki ja klaasvillatüki kuivale alusele panduna vihma kätte. (Ilmeka tulemuse annab justnimelt vihmatest aga näiteks vees ujutamine ei anna adekvaatset tulemust villa kandepinna tõttu) .

KIVIVILLA soojusjuhtivusteguri väärtused on vahemikus 0,037 - 0,050 W/mK seega mõne kivivilla soojatakistuse omadused pisut madalamad kui seda on klaasvillal. Kivivilla toodetakse pehmest ehk basaltkivimist, mis tootmisprotsessis sulatatuna kukub kiiresti pöörlevatele ketastele ning sealt lenduvad pritsmed moodustavad kiud. Tootmisprotsessi iseärasusest tulenevalt on kivivilla kiud lühemad ning jämedamad ja klaasvillakiud pikemad, peenemad ja elastsemad. Mõlemaid hoiab koos sama sideaine.

Üldehituslikud pehmed mineraalvillad on mõeldud seinte, katuste ja põrandate isolatsiooniks ning tuuletõkkeks. Nimetatud tooted, nii klaas- kui kivivillast, on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus temperatuur ei tõuse üle 200 kraadi. Sama kehtib niisiis ka puistevillade kohta.
Sageli eksitakse korstnate ja tulekollete isoleerimisel materjali valikuga. Näiteks metallkorstna isoleerimiseks kasutatakse sageli tavalist ehituslikku kivivilla. Kuna nimetatud materjali kasutustemperatuur on kuni 200°, hakkab korstna kuumenedes isolatsiooni sideaine lenduma ning vill vajub kokku ja soojuskiirguse toimel süttib ehitise konstruktsioon. Mõne toote omadusi ja kasutusjuhendit lugedes tundub, et loodusseadused ja ehitusfüüsika reeglid enam ei kehti. Tänu osavale reklaamile jääb inimestel mulje, nagu võiks ehituslikku kivivilla kasutada koguni temperatuurini 1100`C,mis on tegelikult kivivilla sulamistemperatuur aga mitte kõrgeim lubatud kasutustemperatuur.

Korstnate ja suitsukäikude isoleerimiseks tuleb kasutada spetsiaalset mineraalvilla, mille kasutustemperatuur on vähemalt 700°. Tehnilised villad taluvad püsivalt 250-, 350-, 550-, 700- või 900kraadist kuumust ja neid kasutatakse korstnate, ahjude, suitsukäikude jmt isolatsiooniks. Kuna sellised tooted sisaldavad kiulist materjali oluliselt rohkem, on nad ka märgatavalt kallimad. Kuigi spetsiaalse tuletõkkekihina teatud horisontaalpindadel oleksõudlust pole puistevilla kujul tehnilist villa esialgu saadaval, üheks probleemiks on kaal puhumise seisukohalt mis on 100 kg/m3